Eesti keele õppekava B1

1. ÕPPEKAVA

Еesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistav kursus

2. ÕPPEKAVA RÜHM

Keeleõpe

3. Õpiväljundid suhtlemisoskuste kaupa

Kursuse lõpuks on õppija võimeline:

Kuulamine

- aru saama põhilisest infost igapäevaelu teemadel esitatud tekstis;

Rääkimine

- suhtlema igapäevastes suhtlussituatsioonides olmeteemadel (info küsimine ja edastamine, selgituste palumine, ettepanekute tegemine, sündmuste ja kogemuste kirjeldamine);

Lugemine

- aru saama tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või õppija tööga ning igapäevaeluga seotud sõnadest;

Kirjutamine

- kirjutama isiklikke kirju ja teateid ning edasi andma uudiseid; kirjeldama kogemusi ja elamusi.

4. Õpingute alustamise tingimused

Õpingute alustamise eelduseks on eesti keele A2 keeleoskuse tase. Selle määramiseks peab õppija sooritama kirjaliku testi (paberil) ja läbima vestluse. Test on sooritatud, kui testi tegija on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast. Vestlus loetakse sooritatuks, kui õppija suudab arusaadavalt vastata 5-6 küsimusele iseenda, oma hobide, töö, elukoha, ostuharjumuste jt igapäevaelu puudutavate teemade kohta, esitada 3-4 küsimust samadel teemadel ning kirjeldada 3-4 lausega mõnda pilti.

Kui õppija on sooritanud A2 tasemeeksami, siis ta testi tegema ja vestlust pidama ei pea.

5. Õppeaja kogumaht

Õppeaja kestus on 200 akadeemilist tundi (180 tundi auditoorset ja 20 tundi iseseisvat tööd). Iseseisev töö – uudiste lugemine, õppevideote vaatamine, lihtsate ilukirjandustekstide lugemine, filmide vaatamine, harjutuste tegemine ja tekstide kirjutamine.

6. Õppe sisu

Keelekasutaja suudab:

Endast ja teistest rääkimine

  • end soovitud määral võrdlemisi põhjalikult tutvustada ja sarnastest tutvustustest aru saada;

  • esitleda teisi sobival viisil, kasutades tiitleid, nagu oludes viisakas, ning mõista sarnaseid esitlusi, osates kuulda ja kasutada enamikku eesti nimesid;

  • rääkida endast ja teistest olukorras sobival määral ja viisil ning asjakohaseid fakte esitada või küsida;

  • kirjeldada perekonna koosseisu ning tutvustada üldiselt oma asutust ja töökollektiivi;

  • kirjeldada oma haridust, elukutset, ametit, hoiakuid, huvivaldkondi ja ‑alasid, samuti neid hinnata.

Haridus

  • küsida vestluskaaslase hariduse ja koolitee kohta ning vastata ise küsimustele;

  • jutustada oma koolitööst, kooliajast, õppimisest.

Elukutse, amet ja töö

  • jutustada oma elukutsevalikust;

  • hankida ja anda infot enda või teiste ameti ja töökoha kohta;

  • esitada vestluspartnerile küsimusi töö ja elatise teenimise kohta ja vastata samalaadsetele küsimustele;

  • kirjeldada oma tööpäeva või mingit juhtumit selles;

  • eesmärgipäraselt rääkida ja kirjutada rutiinse tööülesandega seotud teemadel

Teenindus

  • hankida nii vahetult suheldes kui ka telefonitsi ja interneti teel infot avaliku teeninduse kohta, anda seda infot teistele edasi või aidata seda saada;

  • selgitada oma pöördumise põhjust

Igapäevaelu, kodu ja kodukoht

  • kirjeldada oma pere elu kodus, tööl ja koolis, küsida samasugust infot teistelt ja mõista vastuseid;

  • hankida teavet elamistingimuste, elulaadi jms kohta ning vastata ise küsimustele;

  • võtta osa igapäevaelu korraldamisest;

  • väljendada oma arvamust kodu ja kodukoha plusside ja miinuste kohta;

  • kutsuda külalisi ning külaskäigul nendega viisakusvestlust arendada;

  • kirjeldada oma kodukohta ja selle ümbrust, kodu ja majapidamist;

  • jutustada oma päevast ja küsida samasugust infot teistelt;

  • rääkida oma lähedastest ja ise küsimusi esitada

Enesetunne ja tervis

  • juhatada inimesi sobival moel tualettruumidesse vms kohta ning paluda ise vastavat teavet ja luba;

  • teatada oma halvast enesetundest;

  • kirjeldada abistajale oma enesetunnet või teise abivajaja seisundit;

  • kirjeldada isikliku hügieeniga seotut ja hankida vajaminevat

Vaba aeg ja meelelahutus

  • küsida teistelt vaba aja sisustamise viise ja konkreetseid plaane, meelelahutuslikke, kultuurilisi, tervislikke harrastusi; vastata ise samadele küsimustele;

  • hankida teavet oma vaba aja sisustamise üldiste ja kohalike võimaluste kohta;

  • jutustada lõõgastushetkest;

  • kirjeldada vaba aja veetmisega seotud sündmusi

Sisseostud, hinnad

  • hankida ja jagada infot igasuguste poodide, nende asukoha ja lahtiolekuaja, seal pakutavate kaupade, nende hinna ja maksetingimuste kohta;

  • kirjeldada kaupa ja selle ostuvõimalusi, jutustada ostudest

Söök ja jook

  • hankida ja anda infot igasuguste söögi- ja joogikohtade asukoha, lahtiolekuaegade, stiili, hinnaklassi, klientuuri jms kohta;

  • küsida, tellida ning pakkuda sööki ja jooki;

  • küsida teenindajalt, müüjalt või vestluskaaslaselt infot mingi kindla toidu või joogi kohta ning anda ise sellist infot;

  • aru saada reklaamist

Inimeste suhted ühiskonnas

  • kirjeldada oma sõpra või sõpruskonda;

  • jutustada oma rühmituse või organisatsiooni eesmärkidest, tegevusest ja meeldejäävatest

  • sündmustest

Keskkond, kohad, loodus, ilm

  • hankida infot piirkonna, asula, koha, loodusobjekti kohta, samuti looduse, keskkonnakaitse, ilmaolude jms kohta ning kõnealust infot jagada;

  • kirjeldada oma kodukohta, selle loodust ja vaatamisväärsusi, jutustada enda jaoks oluliste paikade geograafilistest ja kultuurilistest iseärasustest ning selgitada suhtumist neisse;

  • kirjeldada olusid, ilmastikku, kliimat, kohalikule aastaajale tüüpilist või konkreetse ajahetke ilma; küsida teed ja juhatada seda;

  • aru saada ilmateatest nii suuliselt kui kirjalikult;

  • lugeda kaarte, skeeme, infovoldikuid jms

Kultuur ja keeled, keelte õppimine

  • hankida ja jagada infot Eesti kultuuri või selle huvipakkuvate valdkondade kohta;

  • leida teavet kultuurisündmuste, neil esinejate jms kohta;

  • kirjeldada kultuurisündmust

Reisimine, transport, vaatamisväärsused

  • hankida ning anda infot ja soovitusi reiside ja matkade kohta;

  • kasutada ühistransporti, teha end arusaadavaks liikluses, töö- ja turismireisil ning riigipiiri ületamisel;

  • kirjeldada kohta, piirkonda või vaatamisväärsust ja küsida sellekohast infot;

  • jutustada reisielamusest või reisikirjast;

Koolitusmetoodika

  • Õpe on suhtlemiskeskne. Vestluspartnereid vahetatakse igal tunnil või tunni keskel, et harjutaks eri tasemega vestluspartneritega ning vahelduksid ka rollid (abistaja-abistatav), kuna keeleülesandeid õpitakse ja selgitatakse ka üksteisele.

  • Kasutatakse nii vähe kui võimalik vahekeelt (nt inglise, vene) ja suheldakse õpitavas keeles (eesti).

  • Õppevahendina kasutatakse õpikut/õpikuid, milles olevaid tekste loetakse, tõlgitakse, grammatikat selgitatakse ja harjutatakse.

  • Õpikus leiduvaid kirjalikke harjutusi teevad õpilased iseseisvat, tunnis üksnes kontrollitakse paaristööna ülesandeid ja täpsustatakse õpetajaga selgusetuks jäänud materjali.

  • Õppetegevus vaheldub individuaalse, paaris- ja rühmatöödega.

  • Tekstiloome ülesanded (isikliku kirja, jutu, teate koostamine) on iseseisev tunniväline töö.

  • Tunnis kasutatakse ka keelepilte, mis on sõnade meelde jätmise, kordamise, grammatika harjutamise, pildi toel vestluse pidamise vahendiks.

  • Õpime ka klassiruumist väljas n-ö loomulikus keelekeskkonnas: kino-, teatri- või muu kultuuriürituse külastus, matk, külaskäik, muuseumi külastus jmt

  • Mõne teema puhul vaatame kuulamisharjutuseks ja teema ilmestamiseks mõnda videot, reklaami, kuulame raadiosaatelõiku.

  • Mängime keelemänge (Scrabble), keelepuslet.

  • Ettekannete tegemine (õpilased valmistavad endale huvitaval teemal ettekande)

  • Võimalusel kutsume tundi ka eesti keelt rääkiva külalise

7. Õppekeskkonna kirjeldus

Õppeklass Kullo Lastegaleriis (Kuninga 6, Tallinn) on varustatud projektori, kõlari ja ekraaniga.

Koolitusfirmal on olemas sülearvuti.

Keeleõpet toetab ka õpilaste eestikeelne Facebooki grupp.

8. Õppematerjalide loend

  • E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele. A1+A2+B1. Mall Pesti, Helve Ahi.

  • T nagu Tallinn. Õpetajaraamat. Mall Pesti

  • Keelepildid 1-12. Mall Pesti, Katrin Kaev.

  • Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. Anu-Reet Hausenberg jt

  • Eesti keele õpik ja töövihik. B1, B2. Mare Kitsnik

  • Keel selgeks! Eesti keele õpik täiskasvanutele. Sirje Rammo, Maarika Teral, Birute Klaas-Lang, Mari Allik

  • Eesti keele käsiraamat. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

  • Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Maire Raadik

  • Küsimuskaardid. Monica-Linde Klemet

  • Keelemängud: Scrabble, Keelekärg, Alias

  • Autentsed tekstid: sildid, ajalehed, ajakirjad, raadio- ja teletekstid, filmi- ja raamatutekst, töö- ja olmetekstid, reklaam, kasutusjuhendid jm avalikud tekstid vms).

Veebimaterjalid:

  • e-sõnaraamatud ja õigekeelsussõnaraamat (www.eki.ee)

  • Eesti keele tasemetestid (http://web.meis.ee/testest/)

  • muusikavideod, blogitekstid, raadiosaated, (tele)reklaamid ja videod internetist

9. Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

Osavõtt õppetööst vähemalt 70% kursuse mahust ja proovieksami sooritamine. Proovieksam põhineb B1 tasemeeksami näidisülesannetel. Proovieksam on sooritatud, kui testi tegija on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast, ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti.

Hindamismetoodika põhineb B1 tasemeeksami hindamiskriteeriumidel (B1 eristuskiri_2017)

Kursuse lõpetajatele ja testi sooritanutele väljastatakse tunnistus. Isikutele, kes nõutud mahus ei osalenud ja teste ei sooritanud, väljastatakse tõend.

10. Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus

Monica-Linde Klemet

Hariduskäik:

2008–2011 Tallinna Ülikool (magister, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, diplomi nr MC 003439, 02.06.2011, Tallinn)

2005–2008 Tallinna Ülikool (bakalaureus, eesti filoloogia, diplomi nr LC 003399, 20.06.2008, Tallinn)

Töökäik:

11.2015–… Expat Relocation Estonia OÜ (eesti keele kui võõrkeele õpetaja)

10.2016–01.2017 OÜ Mitteldorf (eesti keele kui võõrkeele õpetaja)

11.2015–11.2016 Narva Vanalinna Riigikool (eesti keele õpetaja)

7.–8.2013 Manor Courses (inglise keele õpetaja)

2008–2011 Tallinna Muusikakeskkool (eesti keele ja kirjanduse õpetaja)